AVALIKULT HARIDUSEST

 
Otsi
 

Avaleht

PRESSITEADE
Avalikult Haridusest: erakooliseaduse muudatused jätavad erakoolid ellu.
10.01.2018
 
Täna Riigikogus vastu võetud erakooliseaduse muudatused võimaldavad erakoolidel oma tegevust jätkata ja annavad lapsevanematele suurema kindlustunde.
 

“Kolm aastat kestnud vaidlus erakoolide tegevustoetuse rahastamise ümber on saanud lõpuks lahenduse. Loodi võimalused riigilt toetuse taotlemiseks, et ka peale 2020-ndat aastat saavad lapsed jätkata haridusteed neile sobivas koolis,” sõnas erakoolide lapsevanemaid ja koolipidajaid ühendava Avalikult Haridusest üks eestvedaja Kalev Roosiväli.
 
Varem kehtinud seaduse järgi oleks erakoolide õpilased jäänud alates 2020-ndast aastast ilma tegevustoetusest, mis oleks kaasa toonud paljude kogukonnakoolide sulgemise või ulatusliku õppemaksu tõusu. Uus seadus lubab riigil maksta erakoolile tegevustoetust, aga ainult juhul kui õppemaks ei ole kõrgem kui 25% Eesti miinimumpalgast. “Enamuse erakoolide õppemaks ei ületa juba praegu nimetatud piirmäära, jäädes alla 125 euro kuus,” selgitas Kalev Roosiväli

Suurema õppemaksuga koolidele võimaldatakse 1,5 aastast üleminekuperioodi, mille jooksul saab õppemaksu viia sel aastal 35%-ni miinimumpalgast, tuleval aastal 30%-ni ja edasi jääda 25% piiresse. Erakoolid, kes ei saa õppemaksu langetada 25%-ni riiklikust alampalgast, jäävad 2020. aastast riigipoolsest tegevustoetusest ilma. 

“Õppemaksu piirmäära kehtestamine ja riigi toetuse saamine peaks tegema erakoolid paremini kättesaadavaks, muutma hariduse mitmekesisemaks ja suurendama lapsevanemate valikuvõimalusi. Päris ilma õppemaksuta erakoolid paraku hakkama ei saa, kuna erakoolidel endil tuleb maksta kinni koolihoone ehitus või rent ja muud majaga kaasnevad kulud, samuti kõik muud kulud, mida riigi toetus ei kata, “ selgitas Avalikult Haridusest toetaja Piret Blankin.

 “Nii lapse kui lapsevanema jaoks on kooliga seotud kindlustunne väga oluline, täna saime selle tagasi. Seadusemuudatus kätkeb endas kindlat sõnumit, et erakoolid on koolivõrgu lahutamatu osa ja riik peab oluliseks mitmekesise hariduse võimaldamist Eestis. Kui enne oli see nii vaid sõnades, siis tänane koalitsioon on lisaks sõnadele ka reaalsed stabiilsed toetused loonud,” rääkis erakooli lapsevanem Katrin Tibar.

“Kokkuvõttes tuleb raha haridusse juurde, mille eest tunnustus tänasele valitsuskoalitsioonile,” tõdes Kalev Roosiväli.  

  
Kalev Roosiväli: +372 5016692
Piret Blankin:+372 5141979
Katrin Tibar: +372 5066838
 

2017 a sügisel on Riigikogus menetluses erakooliseaduse muutmise seadus 

27.09.2017 esitas Haridus- ja Teadusministeerium erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 520 SE Riigikogu Kultuurikomisjonile.
Eelnõu põhimõte, et eraalgatuslikele kogukonna/ kodanikekoole toetatatakse ka edaspidi tegevustoetusega, on  koolide lapsevanematele rõõmustav, sest 2016. a juunis vastu võetud erakooliseaduse muudatus oli poolik lahendus, mis lükkas kolme ja poole aasta võrra edasi eraalgatuslike kogukonna/ kodanikekoolide makseraskustesse sattumist.

Tänase eelnõu peamised mõjud erakoolidele:

  • tekitab 2020+ perspektiivi olemasolevatele eraalgatuslikele kogukonna/ kodanikekoolidele,
  • taastab tegevustoetuse kooli asukoha omavalituse  tegevustoetuste keskmisest  100% ni 75% asemel
  • rikutakse siiani kehtinud erakoole võrdselt kohtlemise printsiipi läbi tegevustoetuse taotlemisele seatud piirangute;
  • piiratakse uute koolide sündi tegevustoetuse saajatele kitsenduste seadmise läbi
  • 20% õppemaksulagi vähendab erahariduse kättesaadavust ja suurendab kihistumist,
  • annab sõnumi, et eraalgatuslikud kogukonna/ kodanikekoolid, peaksid tegutsema renoveerimata koolihoonetes.

Eelnõu 27.09.2017 versioonis tekib kooli pidajal tegevustoetuse taotlemiseks võimalus, kui koolil on  tähtajatu tegevusluba.

HTM põhjendab tähtajatu tegevusloa nõuet  hariduse kvaliteedi tagamise vajadusega. Meie hinnangul ei saa tähtajatut tegevusluba iseenesest pidada hariduse kvaliteedi näitajaks. Lisaks tähtajatu tegevusloa saamiseks on vajalik viia läbi koolis riiklik järelevalve. Riikliku järelevalve toimumist ei saa kool mõjutada ning riikliku järelevalve korralduses on toimumas muudatusi. Seadus ei erista tähtajatu ja tähtajalise tegevusloaga erakoolile erinevaid tegutsemisnõudeid. Neil põhjustel ei ole tähtajalise tegusemisloa nõue põhjendatud.   Kolme ühenduse (AH,  EEHÜ ja EVWÜ ) poolt tehti HTMile ettepanek seada kriteeriumiks tegutsemisaeg 3 aasta jooksul pidevalt ja kehtiva tegevusloa alusel.
Kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumiga (19.10.17)  jõuti siiski arvamusele, et otstarbekas on seada kriteeriumiks nii erakooli tegutsemisaeg (3 aastat) kui tähtajatu tegevusloa nõue, kuid anda üleminekuaeg tegutsevatele erakoolidele, mille jooksul tähtajatu tegevusloa nõuet ei rakendata. Riikliku järelevalve korraldus, mis mõjutab otseselt tähtajatu tegevusloa saamise võimalusi,  kuulub lähitulevikus täpsustamisele ja seetõttu ei saa sellega tegevuskulu toetuse saamise õigust lähiajal siduda. Üleminekuaeg on vajalik ka ministeeriumile riikliku järelevalve aluste ja korralduse täiustamiseks ja adressaatidele tutvustamiseks


Eelnõu 27.09.2017 versioonis tekib kooli pidajal tegevustoetuse taotlemiseks võimalus, kui kooli õppemaks ei ole suurem, kui 20% kehtivast töötasu alammäärast.

Õppemaksu piirangute seadmine ei ole tegelikult mõistlik (Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja põhjendusi). Kui see on siiski vajalik, siis ei saa nõuda, et kooli kesmine õppemaks peaks olema väiksem kui 35% palga alammäärast. Vastupidisel juhul ei saavutata eelnõu positiivset eesmärki. Eelnõu eesmärk on võimaldada kogukondlikul algatusel põhinevate kodanikukoolide tegevust, sest need erakoolid on vajalikud Eestis haridusliku mitmekesisuse tagamiseks ja suurendavad vähekindlustatud peredele alternatiivhariduse kättesaadavust.

Selles kontekstis tuleb arvestada esiteks seda, et tegevuskulu toetus ei kata erakoolide tegevus- ja üldkulusid üsna suures ulatuses, kuna ei sisalda otseselt hoone omandamise/rentimise/kulumiga ja üldjuhtimisega seotud kulusid. Kohalike omavalitsusüksuste üldhariduskoolide tegevuskulusse, mille alusel tegevuskulu toetust arvutatakse, ei ole sisse arvestatud üldkulusid ning investeeringuid koolimajadesse ja infrastruktuuri, kuid erakoolidel on vaja tasuda ka nende kulude eest. Kui kohalik omavalitsusüksus või riik annaks erakoolile tasuta nõuetekohase õppehoone või -ruumid, saaks erakool õpetada lapsi õppemaksuta.

Teiseks, sellise piirmäära kehtestamine, mis jätab kõrgemate kulude ja õppemaksudega, kuid siiski täna kättesaadavad erakoolid toetusest ilma, suurendab hariduslikku kihistumist. Kõrgemate õppemaksudega koolid on suuremates linnades, kus inimeste ostujõud on suurem. Kõrgemate õppemaksude rakendamisega on võimaldada rohkem soodustusi vähemkindlustatud peredele.

Kolmandaks on eesmärk -vältida erakooli pidamist majandusliku kasu eesmärgil- saavutatav lihtsamal viisil. Kuna on seatud kohustus tekkinud kasum kasutada üksnes investeeringuteks ja/või õppe- ja kasvatustegevuseks ning vastavad kulutused ka avalikustada, on see piisav garantii, et kõik vahendid lähevad üksnes õpilaste ja õppetöö hüvanguks.
Oleme 2017.a kättesaadavate andmete alusel (palga alammäär 470 eurot kuus) välja arvestanud, et:

  • Kui õppemaksu piirmäär oleks 20% 94 EUR, jätaks riik toetamata 3224 õpilast ehk ca pooled erakoolide lastest/erakoolidest
  • Kui õppemaksu piirmäär oleks 30% 141 EUR, jätaks riik toetamata 2113 õpilast ehk ca 30%erakoolide lastest/erakoolidest
  • Kui õppemaksu piirmäär oleks 40% 188 EUR, siis jääks toetuse alt välja ilmselt vaid  kolm erakooli.

Põhjendatud ja õige on viia õppemaksu arvestus ühesugustele ja selgetele alustele ja lähtuda erakooli keskmisest, see tähendab tegelikult makstavast õppemaksust. Tegelik õppemaksu summa on avaldatud EHISes. Soodustusi ja õppemaksu summasid ei ole ministeeriumil praktikas ka väga lihtne kontrollida. Keskmine õppemaks EHISe andmetel väljendab see kõige paremini erakooli poolt tegelikult antavaid soodustusi ja vabastusi, sest õppemaksude süsteemid on erinevad.

Eelnõu seletuskirjas esitatud HTM riigieelarve prognoosid on ebaõiged ja ülepaisutatud. (vt all tabel 1)

Tegelikud kulud on oluliselt väiksemad, sest:
1) 3 aasta jooksul, kuni aastani 2021.a. ei saa esitatud eelnõu alusel tulla juurde uusi tegevustoetuse saamise õigusega erakoole
2) Üleüldise koolivõrgu korrastamise kaudu on prognoositav tendents, kus erakoolidest hakkavad lapsed liikuma ilma õppemaksuta munitsipaalkoolidesse
3) Alates aastast 2021 on enamikes kristlikes ja üldhariduskoolides õpilaste arvu kasv peatunud, sest olemasolevates koolides klassid "saavad täis"
4) Olemasoleva eelnõu puhul (õppemaksu lagi 20% alampalga määrast) jäävad üleminekuaja tegevustoetuse hüvitise juurde (75% KOV keskmisest) kuni 31.detsember 2019.a.vähemalt 50% õpilaste arvuga koolid. Seega 2018 ja 2019.a. riigieelarve kulude prognoos vajab ca 12,5% vähendamist.
5) Sündide arv on Eestis üldjoontes ca 14 000 aastas ja 2017 on erakoolide esimestes klassides kokku ca 1100 õpilast. Kui erakooli õpilaste arv jätkab kasvamist HTM poolt prognoositud mahus (nb! eelkõige ju 1.kooliastme arvelt), siis ületab 2027. aastaks erakoolide 2.klasside õpilaste arv sündide arvu ja pole vaja KOV koolides enam esimesi klasse avada ( vt all joonis 1)
 
Tulenevalt realistlikest riigieelarveliste kulude prognoosidest ei ole mõtet piirata tegevuskulude saavate koolide arvu õppemaksu laega, sest planeeritud eelarvelistest vahenditest 10 milj eurot aastas piisab kõikide erakoolide laste toetamiseks.  (vt all tabel 2)

Kui lähtuda realistlikust tegevustoetuse riigieelarve kuluprognoosist, siis rõhutame, et õppemaksule piirmäära seadmine ei ole rahanduslik küsimus, sest eelarvest jätkub kõigile koolidele. See on poliitiline küsimus, et kui paljusid koole tahetakse riigieelarvelisest tegevuskulude toetusest printsipiaalselt välja jätta!

Tabel 1  Ministeeriumi prognoos eeldas erakoolide õpilaste arvu kasvu 32% aastas

  2018 2019 2020 2021
Õpilaste arv
 kasvu %
7 834
9%
10 440
33%
13 785
32%
18 260
32%
RES 2018- 2019  tegevuskulu toetus (mln €) 8,7 10,1 18,7 18,7
Eelnõu hinnanguline maksumus (mln €) 9,3 13,6 19,0 26,6

  
Tabel 2 AH prognoos, eeldab, et õpilaste kasv on kuni 10% ning kõikide koolide õpilased saavad tegevustoetust.

  2018 2019 2020 2021
Õpilaste arv/
kasvu %
7 800
9%
8 600
10%
9 500
10%
10 450
10%
RES 2018- 2019 tegevuskulu toetus (mln €) 8,7 10,1 18,7 18,7
Eelnõu hinnanguline maksumus (mln €) 6,1 8,3 9,6 11,1

Joonis 1


   
Koduleht Elitec'st