Riho Soonik: korvpallilegend ja sporditegelane
Varajane elu ja karjääri algus korvpallis
Riho Soonik, sündinud 10. augustil 1957. aastal Tallinnas, on Eesti spordimaastikul tuntud nimi, kelle karjäär ulatub mitme aastakümne taha. Tema teekond spordis algas korvpalliplatsil, kus ta kujunes esmalt mängijaks ja seejärel edukaks treeneriks ning spordijuhiks. Sooniku panus Eesti korvpalli arengusse on olnud märkimisväärne, eriti tema aktiivseimal perioodil treeneri ja mänedžerina. Tema pühendumus spordile sai alguse juba noorelt, kus ta näitas üles erilist annet ja potentsiaali korvpalli vallas. Varajase elukäigu üksikasjad tema lapsepõlvest ja noorusest on küllaltki vähe avalikustatud, kuid tema hilisem karjäär räägib enda eest, näidates tugevat sidumist spordiga professionaalsel tasandil.
Saavutused Eesti koondise ja Kalevi peatreenerina
Riho Sooniku treenerikarjäär Eesti koondise ja Kalevi meeskonna eesotsas on täis muljetavaldavaid saavutusi. Aastatel 1984–2005 oli ta sellel positsioonil, juhtides meeskondi nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tema juhendamisel saavutas Eesti korvpallikoondis 6. koha 1993. aasta Euroopa meistrivõistlustel, mis on üks Eesti korvpalli ajaloo suurimaid saavutusi. Lisaks krooniti tema käe all Kalev NSV Liidu meistriks 1991. aastal ning krooniti Eesti meistriks aastatel 1993 ja 1996. Need võidud kinnitavad tema oskust ehitada tugevaid meeskondi ja saavutada tipptasemel tulemusi. Soonik oli ka üks Eesti meeste korvpalliliiga kaasasutajatest 1994. aastal ning kuulus selle juhatusse kuni 1998. aastani. Tema juhtimisel loodi rahvusvahelisi korvpalliliigasid, sealhulgas GBA, NEBL, Balti Liiga ja Ida Liiga, mis aitasid Eesti korvpalli tuua rahvusvahelisele areenile. Tema panus tunnustati ka tiitlitega Eesti aasta korvpallitreener 1993. aastal ning Parim mänedžer 1993. aastal.
Riho Soonik ja jäähokiliidu rahaasjad
Süüdistus omastamises: 90 000 eurot hokiliidu raha
Riho Sooniku karjääri üks keerulisemaid perioode leidis aset, kui ta oli Eesti Jäähokiliidu peasekretär. 2006. aastal sellele ametikohale asunud Soonikut süüdistati hiljem 90 000 euro omastamises. Prokuratuuri väitel oli Soonik aastatel 2006–2012 kasutanud hokiliidu raha oma isiklikeks kulutusteks. See süüdistus tekitas märkimisväärset meediakajastust ja pani tema mainele tõsise pleki. Summa, milles teda süüdistati, oli suur ning sellega seotud uurimine ja hilisem kohtuprotsess olid pikad ja keerulised, mõjutades oluliselt tema avalikku kuvandit spordijuhina.
Riho Soonik ei jäänud süüdi
Vaatamata prokuratuuri esitatud süüdistustele, Riho Soonik ei jäänud jäähokiliidu raha omastamises süüdi. Kohtumenetluse käigus ei suutnud süüdistuspool tõestada, et Soonik oleks raha omastanud isiklikuks otstarbeks. Soonik ise kogu aeg eitas süüdistusi, väites, et kõik tema poolt tehtud kulutused olid seotud hokiliidu tegevusega. Kohtuotsus oli tema jaoks oluline võit, mis vabastas ta ametlikult süüdistustest ja andis talle võimaluse jätkata oma tegevust spordimaailmas, kuigi see kogemus jättis paratamatult jälje.
Lahkumine Eesti Jäähokiliidu peasekretäri kohalt
Pärast süüdistuste esitamist ja uurimise algust, kuid enne kohtuotsust, Riho Soonik lahkus Eesti Jäähokiliidu peasekretäri kohalt. See otsus langetati 2012. aastal, mis langeb kokku perioodiga, mil tema vastu algatati kriminaalmenetlus. Kuigi Soonik ei jäänud lõpuks süüdi, oli tema lahkumine ametist tõenäoliselt tingitud soovist vältida jätkuvat meediaskandaali ja võimaldada liidul tegutseda ilma pideva negatiivse tähelepanuta. See samm tähistas tema aktiivse karjääri pöördepunkti jäähokiliidus.
Laiem mõju spordis ja ettevõtluses
Osalus rahvusvahelistes liigades ja ettevõtlus
Riho Sooniku karjäär ei piirdunud vaid treeneritöö ja spordiliidu juhtimisega. Ta oli aktiivne ka rahvusvaheliste korvpalliliigade loomisel ja arendamisel. Tema osalus selliste liigade nagu GBA, NEBL, Balti Liiga ja Ida Liiga loomisel näitab tema visiooni ja soovi viia korvpalli uuele tasemele. Lisaks spordile on Riho Soonik olnud seotud ka ettevõtlusega, omades osalust firmades nagu KINOOS INVEST OÜ ja KORVPALLIKLUBI KALEV MTÜ. Need ettevõtmised näitavad tema mitmekülgseid huvisid ja soovi panustada erinevates valdkondades, kasutades oma kogemusi ja võrgustikku. Tema äriline tegevus on ilmselt olnud seotud ka spordiga, luues sünergiat tema kahe suure kirge vahel.
Perekond: Kriss Soonik-Käärmanni karjäär ja isa tugi
Riho Sooniku perekonnas on spordiga seotud ka tema tütar Kriss Soonik-Käärmann, kes on tuntud moedisainer. Riho Soonik on alati toetanud oma tütre ettevõtmisi, sealhulgas tema pesufirma edulugu. Ta on enda sõnul panustanud tütre ärisse alguses kogu oma vaba raha, näidates üles suurt usku tema ettevõtmisse. Kriss ise on tunnistanud, et isa on talle olnud suureks toeks ja tema põhimõtte „ei lase lõdvaks!” on teda inspireerinud. See perekondlik side ja vastastikune toetus on oluline osa Sooniku elust, kus sportlikud väärtused ja perehool on käsikäes käinud. Isa tugi on olnud Krissile oluline tema karjääri alguses, aidates tal luua edukat rahvusvahelist kaubamärki.
Kohtumised tuntud isikutega: Kobe Bryant ja Maarten van Gent
Riho Sooniku pikaaegne tegevus rahvusvahelises spordis on toonud talle kokkupuuteid paljude tuntud isikutega. Üks meeldejäävamaid kohtumisi oli legendaarse korvpalluriga Kobe Bryantiga New Yorgis. Soonik on meenutanud, kuidas Bryant tema käest uuris, kus Eesti asub, mis näitab, kuivõrd lai oli Sooniku haare ja kontaktide ring globaalsel spordimaastikul. Samuti on ta palju suhelnud Eesti korvpalli teerajaja, hollandlase Maarten van Gentiga, kelle karjääri lõppu ta on iseloomustanud kui „raske ja valus”. Need kohtumised ja suhted peegeldavad Riho Sooniku olulist rolli Eesti ja rahvusvahelise korvpalli arengus ning tema võimet luua sidemeid spordi tipptegijatega.
Dodaj komentarz