Viljar Loori karjäär tippsportlasena
Viljar Loor oli Eesti spordiajaloos erakordne talent, keda tuntakse laialdaselt kui kõigi aegade edukaimat Eesti võrkpallurit. Tema karjäär tippsportlasena oli täis muljetavaldavaid saavutusi nii individuaalsel kui ka meeskondlikul tasandil, mis tõstsid ta maailma võrkpallipanteoni. Loori füüsilised eeldused – 196 cm pikkust ja 96 kg kaalu – koos erakordse tehnilise oskuse ja mängutarkusega tegid temast ideaalse temporündaja (middle blocker). Tema võimekus nii rünnakul kui ka kaitses oli võtmetähtsusega tema meeskondade edule.
Olümpiavõit ja muud suurvõistlused
Kõrghetk Viljar Loori sportlaskarjääris oli kahtlemata olümpiavõit NSV Liidu koondise koosseisus 1980. aasta Moskva mängudel. See oli kulminatsioon aastatepikkusele tööle ja pühendumisele, mis tõi talle ja kogu meeskonnale ajaloolise kulla. Kuid olümpiakuld ei olnud ainus tema suurim saavutus. Loor oli kahekordne maailmameister (1978, 1982) ja viiekordne Euroopa meister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983). Lisaks kuulus ta kolmekordseks Maailma karikavõistluste võitjaks tulnud meeskonna liikmeks (1977, 1981, 1983). Tema auhinnakapp täitus ka neljakordse Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistluste võiduga, mis kinnitab tema pidevat tippvormi ja domineerimist rahvusvahelisel areenil.
Edu klubijalgpallis ja koondises
Viljar Loori edu ei piirdunud ainult koondisemängudega. Klubi tasemel saavutas ta muljetavaldavaid tulemusi, tulles seitsmel korral NSV Liidu meistriks Moskva CSKA meeskonnas aastatel 1975–1983. See periood oli tema jaoks eriti edukas, olles samal ajal NSV Liidu võrkpallikoondise liige aastatel 1975–1983. Tema panus nii klubi- kui ka koondisemeeskondadesse oli hindamatu, olles sageli meeskonna liider ja inspiratsiooniallikas. Tema mängustiil ja otsustavus kriitilistes olukordades tegid temast vastastele hirmuäratava vastase ja meeskonnakaaslastele usaldusväärse selgroo.
Elulugu ja saavutused
Viljar Loori elukäik oli tihedalt seotud spordiga, kuid pärast sportlaskarjääri jätkas ta aktiivset tegevust ja jättis oma jälje ka teistel elualadel. Tema päritolu Tartust ja hilisem elu Tallinnas, kus ta ka suri 22. märtsil 2011, 57-aastasena, on osa tema Eesti spordilegendiks kujunemise loost.
Viljar Loori sporditegelasena
Pärast sportlaskarjääri lõpetamist ei jäänud Viljar Loor spordist kaugele. Tema teadmised ja kogemused olid väärtuslikud mitmel tasandil. Aastatel 1987–1992 töötas ta AGRO asedirektorina ja alates 1992. aastast AS Eramu juhataja asetäitjana. Need rollid näitasid tema võimekust ka ärivaldkonnas. Lisaks oli ta aastast 2008 MTÜ Olümpiavõitjate Kogu president, kus ta jätkas oma panuse andmist Eesti spordikultuurile ja noorte motiveerimisele. Tema tegevus sporditegelasena oli suunatud sellele, et hoida au sees sportlikke väärtusi ja toetada uusi põlvkondi. Tema treenerite hulgas olid tuntud nimed nagu Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratšov, Vjatšeslav Platonov ja Juri Tšesnokov, kellelt ta sai hindamatuid õppetunde nii tehniliselt kui ka taktikaliselt.
Isiklik elu ja pärand
Viljar Loori isiklik elu oli tema jaoks oluline, kuigi tihti jäi see avalikkuse tähelepanu varju. Ta oli pärit Tartust, mis on üks Eesti spordielu keskusi, ja tema juured olid sügavalt eestlased. Tema vend Heldur oli samuti võrkpallur, mis näitab spordipisiku perekonnas. Kahjuks lõppes Viljar Loori elu traagiliselt enesetapuga, mis jättis sügava jälje nii tema lähedastele kui ka kogu Eesti spordikogukonnale. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule, kus tema haud on mälestusmärk tema erakordsele elule ja saavutustele. Tema pärand elab edasi tema saavutustes, mälestustes ja tema järgi ilmunud raamatutes.
Tunnustus ja mälestus
Viljar Loori erakordsed saavutused võrkpallis on pälvinud laialdast tunnustust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Tema panus Eesti spordile on jätnud püsiva jälje, mis on toonud talle arvukalt auhindu ja tunnustusi. Tema mälestust hoitakse elus erinevate teoste ja austusavalduste kaudu.
Viljar Loori aumedalid ja tiitlid
Viljar Loori karjääri jooksul kogutud auhinnad ja tiitlid räägivad tema erakordsest andest ja pühendumusest. Teda on autasustatud mitmete kõrgete tiitlitega, sealhulgas Kalevi auliige (1975), NSV Liidu aumeistersportlane (1976) ja NSV Liidu teeneline meistersportlane (1978). Tema panus Eesti spordi arengusse on olnud märkimisväärne, mille eest ta pälvis Eesti Olümpiakomitee auliikme staatuse (1999). Lisaks on teda tunnustatud Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga (2004) ja Eesti Olümpiakomitee teenetemärgiga (2006). Need tunnustused kinnitavad tema tähtsust Eesti spordiloos ja tema pühendumust spordi edendamisele.
Raamatud ja kuulsuste hall
Viljar Loori pärandi säilitamiseks ja tema loo jagamiseks on tema elu ja saavutusi kajastatud erinevates meediakanalites ja kirjanduses. Aastal 2007 ilmus Tiit Lääne koostatud raamat „Viljar Loor”, mis annab põhjaliku ülevaate tema elust, karjäärist ja saavutustest. See raamat on väärtuslik allikas kõigile, kes soovivad sügavamalt tundma õppida seda legendaarset sportlast. Lisaks on Viljar Loori nimi jäädvustatud Eesti spordi kuulsuste halli, kuhu ta valiti 2020. aastal. See on kõrgeim tunnustus Eesti spordis ja kinnitab tema kohta spordiajaloo suurkujude hulgas. Tema nimi kõlab läbi aegade kui sümbol Eesti võrkpalli hiilgeaegadest ja spordivaimust.
Dodaj komentarz